Vabaring 15 andis hea võimaluse saada MMA võistluskogemust 15.04

Päev algas taas U12 vanuseklassi treeningmatšidega, kus osales viisteist 8-12-aastast last-noort kolmest Eesti spordiklubist.

Sportliku vabavõitluse treeningmatšid on järelkasvule hea võimalus kogemuse omandamiseks väljaspool oma kodusaali. Matšid toimuvad võistlusareenil, vahekohtuniku juhtimisel ning tegutsetakse tavapäraste võistlusreeglite järgi - ainsa erinevusega, et alistuse korral matš jätkub ning võitjaid ja kaotajaid välja ei selgitata. Kõik osalejad peavad suutma kontrollida oma jõudu ja liigutusi ning arvestama treeningpartnerite tasemega. Sellised matšid annavad lastele-noortele rohkem võimalusi õppida oma vigadest ja neid ka kohapeal kiirelt parandada. Põnevust lisab see, et kõik selle päeva treeningpaarilised on teistest spordiklubidest, mis nõuab kohanemist teistsuguste tehnikate ja ka taktikatega. Treeningmatšid on hea võimalus teha turvalises keskkonnas tutvust vabavõitluse kui võistlusspordiga.

Tartust osalesid:

• Artur Kõuts (10a)
  
• Emily Biedermann (11a)
• Kaur Villem Tiidor (11a)
  
• Henri Mathias Lepik (11a)

Päev jätkus juba võistlusmatšidega U14, U16, U18, U21 ja 21+ vanuseklassidele. Englas pidas kokku 16 matši (sh üks omavaheline), millest võideti 6 ja kaotuspoolele jäi 10 lahingut. Kogemust käisid hankimas:

• U14 57+ kg Karl Rudolf Kuusik - 4 matši
  
• U16 -57 kg Taisto Teivil Kängsepp - 2 matši
• U16 -72 kg Carl-Marten Leis- 1 matš
• U18 -83,9 kg Randar Kirotmaa - 2 matši
• U18 -83,9 kg Karl Andreas Lina - 1 matš
• U21 -70,3 kg Lisete Neevits - 1 matš
• U21 -83,9 kg Robin Aleks Kavald - 1 matš
• U21 -93,0 kg Rait Roland Rodi - 1 matš
• U21 -120,2 kg Ben-Bätryck Kurg - 1 matš
• U21 -120,2 kg Aleksander Luha - 1 matš
• 21+ -70,3 kg Mariina Kirikal - 1 matš

Kuna ikka ja jälle tuleb päevakorda teema "võistluskogemus vs võidud/kaotused", siis jagame sellel teemal oma mõtteid. Enne, kui asute lugema, ütleme ära, et inimeste teekond spordini ja sealt edasi võistlemiseni võib olla väga erinev - seda nii inimestest endist tulenevatel põhjustel (tõekspidamised / lapsevanemate tõekspidamised, harjumused, elukeskkonna valik, sõpruskond) kui ka looduse poolt paika pandud loogikatel (geneetika, inimese bioloogiline ja vaimne küpsemine ning sellega seotud seaduspärasused). Samuti on olulisel kohal lihtsalt juhus :) Kõike eelnevat arvesse võttes on see, kuidas jõuavad võistlemiseni 7-8-aastased spordiga alustavad lapsed midagi muud, kui 15-16-aastaste noorte teekond, mis omakorda võib olla väga erinev sellest, kuidas jõuab võistlusspordini 22-aastaselt vabavõitlusega alustanud täiskasvanu.

Järgnev jutt on pandud kirja pidades silmas pigem teismelisi ja juba vanemaid spordisõpru, kuid on mõningate möönduste ja ümbersõnastustega teisendatav ka lastele.

Miks on madalamal tasemel võistluskogemus olulisem kui võit või kaotus?

1. Enda oskuste ja võimete avastamine. Suurel osal meist pole spordiga algust tehes täpset arusaamist sellest, mida üks või teine ala endast kujutab ning kuidas see füüsiliselt, tehniliselt ja vaimselt inimese enda võimete ja olemusega sobib. Kui esimesed sammud trennis tehtud, võib võistlemisega otsast algust teha, aga mida sportlikus vabavõitluses võistlemine endast täpselt kujutab, saab teada ainult ise võistlustel osaledes. Kui mitmetel juhtudel on see täpselt see, mida ise alguses arvati, siis mitmetel juhtudel on see hoopis midagi muud - olgu ettevalmistus kui tahes põhjalik, võivad esimesed (või ka rohkemad) võistlused vaatamata sellele olla täis väga ootamatuid olukordi ning üllatusi pakub ka enda käitumine nendes olukordades. Sagedasemad üllatused: oma võistlusvastupidavuse ehk kütusepaagi suuruse hindamine (kui esimene raund gaas põhjas minna lasta, siis võivad teiseks ja kolmandaks raundiks alles olla ainult aurud); kui erinev on mis iganes tehnika sooritamine trennis sõbralikult vastu hakkava trennikaaslase peal vs võistlustel, kus vastane hakkab vastu iga hinna eest; kohtumine võistlusärevusega, mis mõne inimese paneb oluliselt tugevamalt pingutama - samas teine inimene ei suuda enam rakendada trennis õpitud tehnikaid, kuulata treeneri nõuandeid ja oma tegevust kainelt juhtida; ise mõtlemine vs treeneri nõuannete kuulamine - sageli tunduvad enda ideed matši alguses oluliselt paremad kui treeneri võibolla natuke konservatiivsemad nõuanded (ja mõnikord ongi), samas mingil hetkel võib tekkida avastus, et näiteks kolmeraundilise matši vaates mängib kogenud treeneri plaan ikkagi paremini välja :) Sellises olukorras on võidu või kaotuse peale mängimine seotud väga palju juhuslikkusega ning kuigi võit on alati toredam kui kaotus (olenemata sellest, mida treener sulle ka rääkida ei proovi), ei ennusta sportlaskarjääri statistiliselt edukas või edutu algus sageli väga hästi seda, milliseks see karjäär edaspidi kujuneb.
2. Võrdsel tasemel vastased võivad oma olemuselt olla tegelikult üsnagi ebavõrdsed. Mida kõrgem on sportlaste tase, seda lihtsam on öelda kas sportlased on tasemelt võrdsed või on keegi tugevam või nõrgem - ja ka siis selgub lõplik tõde, mis sõltub päris palju sportlase täpsest vormist ja valmisolekust võistluse toimumise hetkel ning ka taktikalisest mänguplaanist, alles võistlustel. Sõna "lihtsam" ei tähenda kindlasti seda, et see oleks päriselt lihtne - seda eriti niivõrd tehnilisel alal nagu võitlussport. Meil on võimalik võrrelda spordiga alustajate kehakaalu, vanust, treeningstaaži, võistluskogemust, jõunäitajaid, hinnata treeneri silma järgi kuidas need samad jõunäitajad ka sparringus rakenduvad, taktikalist nutikust ja seda kuidas üks või teine sportlane oma oskuste põhjal treeningutel teiste sportlastega (kelle taseme kohta on meil juba rohkem teadmisi) suhtestub - aga seda, kuidas kõik see rakendub või ei rakendu esimestel võistlustel, võime vaid aimata. On küll ja küll näiteid, kuidas treeningutel väga edukas sportlane satub reaalsetes võistlustingimustes segadusse ning sooritus jääb treeningutel näidatud potentsiaalist väga kaugele - suudetakse teha ära vaid 50% sellest, milleks oldi valmistunud. Samamoodi on näiteid keskpärastest harrastajatest, kes treeningutel millegagi väga silma ei paista, kuid võistlustingimustes avanevad ning treeningsooritus ületatakse mäekõrguselt. Kuna sageli ei tea alustav sportlane ka ise, mis võistlustel juhtuma hakkab (vt punkt nr 1), siis võistluspaar, mis paberil tundub väga võrdne, ei pruugi seda võistlustingimustes enam mitte olla. Ja jällegi - sellises olukorras on võidu või kaotuse peale mängimine seotud väga palju juhuslikkusega.
3. Info üleküllus. Millegi uuega alustamine toob kaasa alati palju uut ja huvitavat infot. Ükstaspuha kui hea analüüsivõimega sa oled või kui hästi su treener seda kõike struktureerib ja edasi annab, on seda infot ikkagi päris palju. Hoida pidevalt meeles, mis on kõige olulisem, ei ole lihtsalt reaalne - ja kuna kogemust veel ei ole ning tunnetuslikud protsessid ei ole ka välja arenenud, siis teha võistlusolukordades murdosa sekundite jooksul õigeid otsuseid on sageli lihtsalt võimatu. Tuletame meelde, et võistlustel ei ole pikemaks analüüsiks aega - vastase löögid võivad lennata sinu suunas päris kiirelt, heited tõsta su vähem kui sekundi jooksul maast lahti ning enne kui märkad, on vastane saavutanud maasvõitluses väga hea asendi ja asub alistusi otsima. Kõik need olukorrad vajavad ennetamist ja lahendamist - vastu tuleb võtta väga palju otsuseid. Nii juhtubki algajatel sageli, et meeles on mõni edasijõudnum tehnika, mille sooritamine jätab mulje kui juba mõnevõrra kogenud sportlasest, samas unustatakse ära mõni baastehnika, mille sooritamisele tuginevad paljud teised tehnikad. Taaskord - sellises olukorras on võidu või kaotuse peale mängimine seotud väga palju juhuslikkusega.
4. "Kaotus" ja "kaotus", nagu ka "võit" ja "võit" ei ole võrdsed. Kaotada ja võita võib väga erinevat moodi. Võita võib endast nõrgemaid ja võita võib endast tugevamaid, samuti võib kaotada endast nõrgematele ja kaotada enast tugevamatele. Kui keskenduda ainult võitudele, siis oleks statistiliselt kõige loogilisem proovida valida kogu aeg endast nõrgemaid vastaseid. Kui tahta aga oma sportlikku taset tõsta, peab võistlema erinevate vastastega - nii tugevamate kui ka nõrgematega, ja loomulikult omasugustega. Selline lähenemine tähendab juba eos, et nii mõnigi kord minnakse võistlema oma võidušansi vastu - ja isegi kui statistiline tulemus on kaotus, võib matši tegelik pilt näidata sportlasele tohutut eneseületust ja silmnähtavat tasemetõusu (kaotatakse oluliselt väiksemalt kui esialgu arvati). Kas see siis ikka oli kaotus? Tehniliselt küll - vastane oli parem ja sina olid nõrgem - aga vaadates isikliku arengu mätta otsast võib mõni säärane kaotus suures pildis olla väärt palju rohkem kui mõni võit. See loogika kehtib muidugi läbi kogu spordi ja ei ole ainult algajate kogemusehankimise pärusmaa :)

Meie soovitused

Kui võistlushuvi olemas, siis:

1. Omanda elementaarsed oskused - selles aitab sind hea spordiklubi ja treener.
2. Anna treenerile teada oma võistlemissoovist - treener oskab kindlasti soovitada millal ja milline võistlus sobiks alustamiseks ning sealt edasi järgmiste kogemuste omandamiseks.
3. Hakka lihtsalt otsast pihta ja keskendu protsessile (mitte pelgalt võitudele-kaotustele). Proovi võistlustel kasutada trennis õpitud tehnikaid (ja kui kogemus lubab, siis ka taktikaid), võistluste järel parandada või arendada edasi juba omandatud tehnikaid (ja taktikaid).
4. Kui treener teeb ettepaneku alustada võistlemist sparringmatšidest või võistelda madalama võistlusklassi võistlusreeglitega (näiteks võistelda täiskasvanuna, kus on lubatud ka käe- ja jalalöögid pähe, U18 võistlusreeglite alusel, kus on kõik löögid pähe keelatud), siis proovi mõelda kaasa miks treener sellise ettepaneku tegi ning kaalu sellega nõustumist - see võib olla sinu enda arengu ja tervise huvides :)
5. Anna endale aega.
6. Kui natuke kogemust olemas ja tunned, et tahad võistlemisega jätkata, siis proovi endale välja mõelda eesmärk: kas harrastussport ja meeldiv ajaveetmine (see tähendab, et võistluste tase ja tulemus ei ole väga oluline - võistlus on lihtsalt mõnus täiendus treeningutele); või tahaks proovida jahtida ka mingil tasemel tulemusi (tasemeid on erinevaid ning tulemuste püüdmine kohalikel alg- ja kesktaseme võistlustel, või rahvusvahelistel alg- ja kesktaseme võistlustel, või mõnedel juhtudel ka riigisisestel tiitlivõistlustel ei ole sama, mis püüda tulemusi rahvusvahelistel väiksemate regioonide tiitlivõistlustel või rahvusvahelistel absoluutse tasemega tiitlivõitlustel); või tahakski teha saavutussporti ning jahtida kõige kõrgemaid tulemusi. Räägi oma eesmärkidest treenerile ja pange paika plaan - madalamal tasemel võib plaaniks olla ka "käi regulaarselt 3-4 x nädalas trennis ja proovi iga kord natuke paremaks saada", säärane stabiilsus on juba väga suur samm edasi.
7. Kui tunned kogemuste lisandudes, et esialgne plaan ei olnud õige või ongi mõtted vahepeal muutunud, siis muuda plaani ja räägi kindlasti sellest ka oma treenerile.