Ott Tõnissaar – Tartu spordiklubi Englas, vabavõitluse ehk MMA (inglise keeles Mixed Martial Arts) osakonna eestvedaja ja treener

Englases on võimalik lastel ja noortel vabavõitlusega – ja spordiga üldiselt – teha algust kolmes vanusegrupis:

5-8-aastased

9-12-aastased

13-16-aastased

Lisaks vanusegruppidele treenivad mitmed noored kas osalise või täiskoormusega eraldi tasemegrupis nimega “Võistlejad”.

Mida need numbrid ja nimetused tähendavad? Miks on sellised erisused tekitatud? Millised on igas grupis treenimise eeldused ja millist tulemust võiks treeningutelt oodata? Teises kirjatükis teeme ülevaate treeninggrupist “9-12-aastased”.

Soovi korral tutvu esmalt esimese kirjatükiga, kus rääkisime MMA treeninggrupist “5-8-aastased”.

VANUSEGRUPP: 9-12-AASTASED

9-12-aastaste noortegrupis võetakse spordi üldoskuste kõrval juba konkreetsem suund vabavõitluse erialasele õppele. Trenni nautimiseks ja sellest maksimumi võtmiseks tõuseb olulisele kohale regulaarne kohalkäimine. Ühtlasi on see vanusegrupp, kus alustatakse üldkehalise ja erialase tegevuse mõtestamisega sellisel kujul, et küpsesse ikka jõudes suudetaks olenevalt valikutest nii liikumisharrastajana kui ka saavutussportlasena mõista “Kuidas liikumine/sport töötab?” ning saada aru põhjus-tagajärg seostest. Selle grupiga liitub võrdselt nii neid, kes alles alustavad organiseeritud sporditegevusega kui ka neid, kes juba mõnda trenni proovinud (või teevadki samal ajal paralleelselt ka teisi trenne). Samuti liigub siia vastava vanuse saabudes noori meie enda lastegrupist.

Enne kui kõik need laused ükshaaval ette võtame, käime lühidalt üle teemad, mida on võimalik selles vanusegrupis treenides omandada.

MIDA OMANDAVAD NOORED 9-12-AASTASTE GRUPIS TREENIDES?

Eakohase füüsilise võimekuse arendamine

Selles vanusegrupis saame hakata rääkima juba ka enesekaitseoskusest

Enesekindluse kasv, mis tuleb peamiselt koos sportlike edusammudega

Vaimse võimekuse kasv, mida võimendab kehaline aktiivsus üldiselt

Treeningtegevuste mõtestamine – trenni ja liikumise vajalikkus, probleemide lahendamine ja raskuste ületamine, tekkivate emotsioonide ja tunnete selgitamine ning suunamine

Tegutsemine grupis – tugev grupp koosneb tugevatest üksikisikutest ning heast kokkumängust

Distsipliin kui vahend eduelamuse saamiseks

Hügieen

Teadmised liikuvat eluviisi toetavatest tegevustest – toitumine, uni, puhkus, riietumine vastavalt ilmastikule

Uued sarnaste huvidega sõbrad

Mugavustsoonist väljatulek ning huvi tekkimine asjade vastu, mis paiknevad mugavustsoonist väljaspool

Treeneri ja spordinoore õigused ja kohustused kui vahend eesmärkide saavutamiseks, tasakaalu leidmine nende vahel

Jätkub treenima õppimine, mis lisaks muule tähendab meie spordialal ka seda, kuidas teha potentsiaalselt ohtlikke asju nii paarilisele kui endale ohutult

Ja nüüd pikemalt kõigest sellest, millega tegime algust sissejuhatuses.

SPORDI ÜLDOSKUSED + ÜLDFÜÜSILINE TREENING + VABAVÕITLUS

5-8-aastaste grupis alustatud (või ka mõnes muus trennis või omal käel kodus) füüsiliste üldoskuste arendamine jätkub ka selles grupis. Järgnevalt pildilt leiate meeldetuletuseks 5-8-aastaste grupi peamised suunad.

Lisaks eelnevale hakatakse 9-12-aastaste grupis samm-sammult suuremat tähelepanu pöörama jõutreeningule, aga mitte eesmärgiga panna lihased kiirelt kasvama (mis selles vanuses ei olegi väga võimalik), vaid treeningtegevuse mitmekesistamiseks ning selleks, et omandada jõuharjutuste õige tehnika. Jõuharjutuste õige tehnika võimaldab tulevikus treeningutel ohutult ja eesmärgipäraselt kasutada lihaste kasvatamiseks juba suuremaid raskuseid. Aga kohe siin ja praegu annab see vahetu tulemuse erialases soorituses – endasuurusete paariliste matil ringi liigutamiseks on vaja aru saada kuidas kasutada juba olemasolevat jõuvaru: millises asendis oma keha jõu tekitamiseks hoida ning milliseid lihaseid ja millal pingutada. Jõutreeninguga alles alustades võib seda treeningut tegelikult ka koordinatsioonitreeninguks nimetada, sest erinevate kehaliste ülesannete täitmiseks on vaja aru saada milliseid lihaseid kasutada ning millises “rütmis” need kõik omavahel tööle panna.

Erialane treening, mis moodustab selles vanusegrupis olenevalt konkreetset tunnist 30%-70%, hakkab siin kujunema loogilisema ülesehitusega tervikuks: õppimist alustatakse baastehnikatest ehk tehnilise vundamendi ladumisest, mille teatavale tasemele omandamine annab võimaluse liikuda edasi järgmiste võitlustehnikate õppimise juurde. Kui vundament on hästi laotud, on iga järgmise asja õppimine juba natuke lihtsam ja loogilisem – ning seeläbi ka meeldivam. Selles grupis tekivad noortel ka esimesed ahhaa-elamused, kus avastatakse seoseid erinevate tehnikate vahel – “Treener, me vist oleme seda juba õppinud! :)”. Ühtlasi on see grupp, kus tuleb välja võitlusspordi kui ülimalt tehnilise spordiala õnne valem – teataval tasemel tehnikate oskamine annab võimaluse treeninguid rohkem nautida ning saada eduelamust.

Mängud võtavad selles grupis võistluslikuma mõõtme ning müramisel saab olulisemaks tulemus – kas kasutatud tehnika ja lahendus viivad soovitud eesmärgini (kes jääb peale, kes alla) või on tehtud kusagil valearvestus. Kõike seda tehes proovitakse hoida tasakaalu treeneri nägemuse – mida ja kuidas on vaja õppida – ning noorte enda loomingulisuse vahel, kes valivad erinevates olukordades endale meelepärasemaid treeneri õpetatud ja ka ise välja mõeldud tehnikaid ning kombineerivad neid nii nagu oskused ja fantaasia lubavad.

Kõige sellega koos saab suurema kaalu ka vastupidavuse treenimine – seda peamiselt läbi treeningute mahu kasvamise ning treeningtundide sisukama kasutamise, mis tähendab, et trennis päriselt trenni tegemisele minev puhas aeg on suurem kui lastegrupis.

KOHALKÄIMISE JÕUD

Minimaalne plaanipärane treeningute arv selles grupis alustades on 3 x 60 minutit nädalas (või 2 x 90 minutit – olenevalt sellest, kuidas trenniplaan on parasjagu kokku pandud). Sellest lähevad maha haiguspäevad, popipäevad (ikka tuleb mõni ette) ja perekondlikud sündmused-ettevõtmised. Suure tehnilise arsenaliga spordialadel on selle spordi nautimise üheks oluliseks aluseks piisava hulga tehnikate valdamine, mis annab võimaluse seda spordiala “mängida”. Regulaarne kohalkäimine tagab, et trenn on noore jaoks võimetekohane ning trennist-trenni tajutakse edasiminekut – arengut.

Selgitan kindluse mõttes veelkord lahti “suure tehnilise arsenali” tähenduse vabavõitluses. See tähendab, et vabavõitluses on palju erialaseid liigutusi ja võtteid, mille teadmine-oskamine annab võimaluse vastast võita ning mille mitteteadmine-oskamine tähendab sageli, et jäädakse vastasele alla. Olemas on ka üldfüüsiline võimekus ja muud looduse ja/või kodu poolt antud eeldused, mis tehnikate oskamist mõnes kohas üle trumpavad (või sellele lihtsalt võimu juurde annavad), aga üldine reegel on, et omandatud tehnikad annavad surema võimaluse edule. Võite sellest mõelda ka kui matemaatika õppimisest koolis – käia tunnis ainult 1x nädalas, samal ajal kui suurem osa klassikaaslastest käib tunnis 3x nädalas. Nii nagu matemaatikas klassist klassi edasi liikumine, vajab ka vabavõitlus teatavate algoskuste väljaarendamist enne, kui saab asuda järgmiste ülesannete juurde.

Samamoodi annab võitlustehnikate õppimine treeningutele mitmekesisema sisu ning arendab paralleelselt võitluses olulisi füüsilisi võimeid – tasakaal, koordinatsioon, osavus ja kiirus – mis omakorda jälle toetavad tehnikate õppimist. Kui sul õnnestub see ratas edukalt veerema saada, siis hakkavad mitmed protsessid selles juba automaatsemalt toimuma. Kõik see aga põhineb regulaarsel kohalkäimisel.

TEGEVUSE MÕTESTAMINE JA PÕHJUS-TAGAJÄRG SEOS

Tegevuse mõtestamine ja põhjus-tagajärg seose tundmaõppimine koosneb peamiselt pidevast selgitamisest. Selgitamisele aitab kaasa loodud õhkkond, mis soodustab noorte enda mõtete avaldamist ja kus valed vastused on võimalus jõuda õigete vastusteni. Aga tegelikult on siin veel üks oluline komponent – isiklik kogemus. Mida rohkem on asju omal käel tunda saadud, seda lihtsam on teha nendest järeldusi ja neid ka meelde jätta. Ka siin jõuame taas aktiivse osavõtuni, sest muidu kogemust ei tule: esmajoones osavõtt treeningutest ning kui huvi on, siis ka natuke rohkemast – näiteks ühistreeningutest teiste klubide sportlastega. Selles vanuses (pigem 10-11-12-aastastele) võib hooaja jooksul juba ka paaril-kolmel korral päriselt võistlemist proovida.

Kõige selle kinnistamisel on suur osakaal lapsevanemate selgitustööl, mis nagu nooremas vanusegrupis – tunnustab positiivset ja pingutust ning selgitab negatiivset ja raskuseid.

ÜKS TREENINGGRUPP KÕIGILE

Vanusegrupp “9-12-aastased” on segagrupp, mis tähendab, et siin treenivad koos erineva taseme ja oskustega noored – nii need, kes on juba aastaid trenni teinud kui ka need, kes alles alustavad. Tegelikult on suurema kogemusega ja vanematel võimalus treenida ka juba võistlejate grupis (seda siis mõnda trenni asendades või lisaks võttes), aga meie arvates on oluline, et selles vanuses veel täiskohaga võistlejate grupis ei treenitaks ning oleks võimalik ka lihtsalt omavanustega koos nö võitlussporti mängida, olenemata tasemest.

Kui varem rääkisime sellest, et kõik võitlusalad on meeskonnaalad, sest üksi ei ole võimalik seda spordiala harrastada, siis selles grupis tuleb tugeva meeskonna olemus eriti hästi välja. Kogenumad noored annavad algajamatele võimaluse kiiremini edasi liikuda, sest oskaja treeningpaariline aitab algaja kiiremini õigeid liigutusi ja õigeid reaktsioone välja kujundama. Algajamad annavad aga kogenumatele võimaluse rohkemaid tehnikaid lihvida, mis algajamate peal esialgu paremini välja tulevad ning seeläbi ka noorte enesekindlust kasvatavad. Võimalustega kaasas käib ka vastutus – kogenumad aitavad algajaid meeleldi, aga selle eeldus on, et algaja on asjast ise huvitatud ning annab paremaks saamise nimel omalt poolt kõik. Eelkõige tähendab see trennis regulaarselt kohalkäimist. Edasijõudnumatele pakub rõõmu, kui nad on kellelgi paremaks treeninud. Edasijõudnumad, kelle paarilisteks algajad end usaldavad, peavad oma oskusi lihvides aga kasutama jõudu ja kiirust, mis on algajale vastuvõetavad – see tähendab, et algaja ei saa haiget ning koos tehes on tasakaal selliselt paigas, et tegemisrõõmu jagub mõlemale (loe: edasijõudnu kasutab sellist vastupanu, et ka algaja saab oma tehnikad sooritatud). Kui nii on, siis meeldib algajatele koos edasijõudnutega väga hästi treenida, sest ikka on tore kui paariline teab mida ta teeb ja tõmbab sind ka kaasa.

Kui soovid rohkem infot 9-12-aastaste treeningute kohta, pane ennast kirja proovitreeningutele.

Samast teemast:

Mille poolest erinevad vanusegruppide treeningud? I OSA: 5-8-AASTASED

Mille poolest erinevad vanusegruppide treeningud? III OSA: 13-16-AASTASED